Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi ( KLAMU ) kogumispõhimõtted
1. Üldsätted
1.1. Käesolev dokument sätestab Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi (edaspidi muuseum) kogumispõhimõtted, mille alusel muuseum kujundab, täiendab ja arendab oma kogu.
1.2. Kogumispõhimõtete eesmärk on tagada Eesti klaverikultuuri ja sellega seotud kultuuripärandi sihipärane kogumine, säilitamine, uurimine ning avalikkusele tutvustamine.
1.3. Muuseum lähtub kogumistöös Eesti Vabariigi õigusaktidest, muuseumivaldkonna juhenditest, muuseumide eetikapõhimõtetest
1.4. Kogumispõhimõtted on aluseks esemete ja materjalide muuseumikogusse vastuvõtmise otsustele. Kogumispõhimõtete koostamisel tuleb arvestada olemasoleva kogu sisu, kogude täiendamise võimalusi, säilitustingimusi ja muuseumi ressursse.
1.5. Dokument on tähtajatu. Seda vaadatakse üle vajaduse korral, sealhulgas muuseumi arengusuundade, kogude sisu või õigusaktide muutumisel.
2. Muuseumi missioon ja kogumistegevuse eesmärk
2.1. Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi missioon on hoida ja tutvustada Eesti ning rahvusvahelist klaverikultuuri, säilitada klaveritega seotud materiaalset ja vaimset pärandit ning suurendada avalikkuse huvi klaveri, Eesti klaveri ehituse, klaverimuusikapärandi vastu.
2.2. Muuseum tegutseb Holdre lossis, kus ajalooline keskkond, klaveri ehitusepärand, kontserditegevus ja hariduslikud tegevused moodustavad ühtse kultuurielamuse.
2.3. Kogumistegevuse eesmärgid on:
Säilitada eelkõige Eesti ajaloolisi ja kultuuriväärtuslikke klavereid ning muid klahvpille;
dokumenteerida Eesti klaveriehituse, pianismi ja klaverimuusika arengut;
koguda teavet Eesti klaverimeistrite, heliloojate, pianistide, õpetajate ja teiste klaverikultuuri edendajate kohta;
säilitada klaveritega seotud dokumente, fotosid, noodimaterjale ja mälestusi;
täiendada muuseumi näitusi, teadustööd, publikatsioone ja haridusprogramme toetavaid kogusid;
3. Kogumise temaatilised valdkonnad
Muuseum täiendab oma kogu järgmistes valdkondades:
3.1. Klaverid ja muud klahvpillid
Kogutakse tiibklavereid, pianiinosid ja muid klaveri suguluspille (harmoonium, klavikord, klavessiin), millel on ajalooline, kultuuriline, muusikaline, tehniline või isikulooline väärtus.
Eelistatakse:
Eesti klaveriehituse ajalugu ja arengut kajastavaid instrumente;
Eestis tegutsenud klaverimeistrite ja klaveritootjatega seotud instrumente;
tuntud heliloojate, pianistide, muusikapedagoogide või teiste tuntud avaliku elu tegelaste kasutuses olnud klavereid;
oma ajastule iseloomulikke või tehniliselt erilisi instrumente;
instrumente, mis aitavad näidata klaveri konstruktsiooni, valmistusviiside ja kujunduse arengut;
3.2. Klaveriehituse ja pillimeistrite pärand
Kogutakse klaverite valmistamise, restaureerimise, häälestamise ja hooldamisega seotud materjale, sealhulgas:
tööriistu ja töövahendeid;
klaverite detaile ja mehhanisme;
valmistamis- ja remondidokumentatsiooni;
tootjate katalooge, hinnakirju ja reklaammaterjale;
meistrite isiklikke dokumente ning mälestusi;
- klaverite ehitust ja tehnilist arengut selgitavaid materjale.
3.3. Noodid ja muusikadokumendid
Kogutakse klaverimuusika noote ja trükiseid.
Kogumisel hinnatakse materjali ajaloolist ja sisulist väärtust, päritolu ning haruldust.
3.5. Fotod, helisalvestised ja digitaalsed materjalid
Kogutakse võimalusel klaverite, nende omanike, pillimeistrite, kontsertide, muusikahariduse ja klaverikultuuri arengut kajastavaid materjale.
3.6. Klaverimuuseumi ja Holdre lossiga seotud pärand
Muuseum kogub materjale, mis kajastavad Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi ajalugu, asutamist, arengut, näitusi, kontserte ja muid tegevusi.
Holdre lossi ajalugu, ruume, taastamist ja kultuurielu puudutavaid materjale kogutakse juhul, kui need seostuvad muuseumi tegevuse, klaverikultuuri tutvustamise või muuseumi tegevuskeskkonna dokumenteerimisega. Üldise mõisapärandi kogumisel välditakse teiste mäluasutuste tegevusvaldkondade põhjendamatut dubleerimist.
3.7. Klaverikultuuriga seotud esemed ja kunstiteosed
Muuseum võib koguda klaveri ja klaverimuusika kujutamise, tutvustamise või ajaloo seisukohalt olulisi kunsti- ja tarbeesemeid, mälestusesemeid, reklaammaterjale ning muid kultuuriloolisi objekte.
Vastuvõtmine peab olema põhjendatud eseme seosega muuseumi põhitegevusega.
4. Kogude täiendamise prioriteedid
Muuseum lähtub kogude täiendamisel järgmistest prioriteetidest:
Eesti klaveriehituse ajalugu ja Eesti klaverimeistrite pärand.
Eesti pianistide, heliloojate ja klaveripedagoogide tegevust kajastavad materjalid.
Haruldased või ajaloolised klaverid.
Materjalid, mis võimaldavad uurida klaverite tehnilist, kunstilist ja kultuuriloolist arengut.
5. Kogude täiendamise allikad ja viisid
5.1. Muuseum täiendab oma kogu järgmiste viiside kaudu:
annetused eraisikutelt ja organisatsioonidelt;
Deponeeringud
pärandused ja muud seaduslikud omandamisviisid;
koostöö teiste muuseumide, arhiivide, raamatukogude, muusikakoolide ja kultuuriasutustega;
suulise pärimuse ja mälestuste talletamine;
digitaalse kultuuripärandi kogumine vastavalt võimalustele ja õigustele.
5.2. Enne eseme vastuvõtmist hinnatakse selle vastavust kogumispõhimõtetele, päritolu ja , seisukorda, säilitamise ja eksponeerimise võimalusi ning kaasnevaid kulusid.
5.3. Muuseum ei ole kohustatud vastu võtma kõiki talle pakutavaid esemeid. Vastuvõtmisest võib keelduda, kui ese ei vasta kogumispõhimõtetele, selle säilitamiseks puuduvad tingimused või vastuvõtmine tekitaks muuseumile ebaproportsionaalse koormuse.
6. Materjalid, mida muuseum üldjuhul ei kogu
Muuseum üldjuhul ei kogu:
esemeid, millel puudub põhjendatav seos muuseumi kogumisvaldkondadega;
suurel hulgal korduvaid esemeid, mille lisandumine ei anna kogule olulist sisulist väärtust;
halvas seisukorras esemeid, mille säilitamine või taastamine ei ole põhjendatud;
materjale, mille vastuvõtmisega kaasnevad muuseumile sobimatud õiguslikud või rahalised kohustused;
esemeid, mille säilitamiseks või nõuetekohaseks arvelevõtmiseks puuduvad vajalikud tingimused.
Erandlikult võib muuseum selliseid esemeid vastu võtta juhul, kui nende eriline ajalooline või kultuuriline väärtus kaalub puudused üles ning nende säilitamiseks on võimalik leida sobiv lahendus.
7. Annetuste ja deponeeringute vastuvõtmise kord
7.1. Enne eseme vastuvõtmist selgitatakse välja üleandja, eseme omanik, päritolu, kirjeldus ja seisukord ning eseme muuseumile üleandmise tingimused.
7.2. Annetuse ja deponeeringu korral vormistatakse kirjalik üleandmis- ja vastuvõtmisdokument, milles määratakse kindlaks vähemalt:
üleandja ja vastuvõtja;
eseme kirjeldus ning võimaluse korral identifitseerimistunnused;
üleandmise õiguslik alus;
eseme seisukord ja teadaolev päritolu;
omandiõiguse üleminek ja võimalikud kasutuspiirangud.
7.3. Deponeerimisel selgitatakse välja, millistel tingimustel võib muuseum seda säilitada, eksponeerida ja kasutada.
8. Kogude dokumenteerimine ja säilitamine
8.1. Muuseum dokumenteerib vastuvõetud esemed ja materjalid vastavalt üleandmise aktidele
8.2. Dokumenteerimisel kogutakse võimaluse korral järgmine teave:
nimetus, valmistaja, autor või muu identifitseeriv teave;
valmistamise või loomise aeg ja koht;
materjal, mõõtmed ja seisukord;
päritolu ja omandiajalugu;
eseme kasutuslugu ja kultuuriline tähendus;
üleandmise või omandamise viis;
fotod ja muud dokumenteerivad materjalid;
säilitamise, kasutamise ja eksponeerimise eritingimused.
8.3. Klaverite puhul pööratakse erilist tähelepanu pilli häälestuse ja hoolduse vajadusele ning sobivatele hoiutingimustele.
8.4. Muuseum rakendab võimaluste piires ennetava säilitamise põhimõtteid, et vähendada niiskuse, temperatuurikõikumiste, valguse, tolmu, kahjurite ja mehaaniliste kahjustuste mõju.
8.5. Klaverite säilitamisel ja liigutamisel lähtutakse nende eripärast. Suurte instrumentide transportimiseks ja teisaldamiseks kasutatakse sobivaid töövõtteid ning vajaduse korral spetsialistide abi.
9. Kogude kasutamine ja avalikkusele tutvustamine
9.1. Muuseum kasutab kogusid näitustel, haridusprogrammides, teadus- ja uurimistöös ning kontsertitel.
9.2. Kogudega tutvumine ja nende kasutamine toimub muuseumi võimaluste, säilitamisnõuete ning kehtiva kasutuskorra alusel.
9.3. Museaalide laenutamisel teistele asutustele hinnatakse laenutuse eesmärki, eseme seisukorda, transpordi- ja säilitamistingimusi ning vormistatakse kirjalik kokkulepe.
9.4. Klaverite kasutamine kontsertidel või muudes avalikes tegevustes on lubatud juhul, kui see ei kahjusta nende seisukorda ning on kooskõlas eseme säilitamise ja kasutamise tingimustega.
9.5. Muuseum arvestab kogude tutvustamisel autorite, annetajate, üleandjate ja teiste õigustatud isikute õigustega.
10. Kogudest väljaarvamine ja kogude korrastamine
10.1. Kogudest väljaarvamine toimub ainult põhjendatud juhtudel.
10.2. Väljaarvamise võimalikud põhjused on muu hulgas:
eseme hävimine või pöördumatu kahjustumine;
eseme puudumine ja selle asukoha tuvastamise võimatus pärast nõuetekohast kontrolli;
ilmnenud asjaolud, mille kohaselt ei ole muuseumil seaduslikku alust eset kogus hoida;
muu õigusaktides sätestatud põhjendatud alus.
10.3. Väljaarvamine dokumenteeritakse ning selle kohta säilitatakse otsus ja muud asjakohased tõendid.
10.5. Kogudest väljaarvamist ei kasutata vahendina hoiuruumi vabastamiseks või hoolduskulude vähendamiseks.
11. Koostöö teiste mäluasutustega
11.1. Muuseum teeb võimaluse korral koostööd Eesti ja välisriikide muuseumide, arhiivide, raamatukogude, muusikakoolide, ülikoolide, klaverimeistrite ning muusikavaldkonna organisatsioonidega.
11.2. Enne uue kogumissuuna arendamist või ulatusliku kollektsiooni vastuvõtmist hinnatakse, kas sama valdkonda kogub mõni teine mäluasutus ning kas koostöö või materjalide vahendamine oleks otstarbekam.
11.3. Koostöö eesmärk on vältida põhjendamatut dubleerimist, täiendada teadmisi klaverikultuuri kohta ja tagada kultuuripärandi parem säilimine ning kättesaadavus.
12. Vastutus ja dokumendi rakendamine
12.1. Kogumispõhimõtete rakendamise eest vastutab muuseumi juht või tema määratud pädev töötaja.
12.2. Kogude täiendamise otsused tehakse vastavalt muuseumi võimalustele.
12.3. Muuseum hindab perioodiliselt kogumistegevuse tulemuslikkust, kogude täiendamise vajadusi ja säilitamisvõimalusi.
12.4. Dokument avalikustatakse muuseumi veebilehel, kui see on õigusaktidest tulenevalt nõutav.