SÜNDMUSED

Muusika 106 Eestimaale kontsert Holdre lossis,
Eesti Rahvuslikus Klaverimuuseumis.

Kavas:

J. S. Bach - Kontsert 4 klahvpillile ja kammerorkestrile, Brandenburgi kontsert nr. 5

A. Pärt -Partiita op.2, P. Vasks- Suveõhtu muusika ja V. Bartulis- Hanami

Solistid:

Irina Zahharenkova, Sven-Sander Śestakov, Neeme Punder, Arvo Leibur, Aurelia Śimkus - Läti, Jonas Balsys - Leedu.

Kammerorkester ME 106.

Eesti ühe armastatuima helilooja Olav Ehala ja rahvusvaheliselt tunnustatud lauljatari Hanna-Liina Võsa lummav kontsert Eesti Rahvuslikus Klaverimuuseumis, Holdre Lossis.  

Johann Sebastian Bach toimetas oma eluajal trükki vaid neli kogumikku klaviirmuusikat, mis kannavad ühist pealkirja “Clavier-Übung” (“Klaviiriharjutused” I–IV). Aastaks 1731, mil ilmus “Klaviiriharjutuste” esimene vihik kuue partiitaga BWV 825–830, oli Bachil seljataga juba paarikümne aasta pikkune heliloojatee. Ent just kõnealused partiitad olid teosed, millele helilooja andis kõlava nimetuse – oopus 1. Kogumiku eessõna kohaselt pakub autor neid “hingekosutuseks muusikaarmastajatele”. Partiitad koosnevad värvikatest barokktantsudest ja eeldavad esitajalt märkimisväärset virtuoossust.

Age Juurikas on orkestraalse ja sugestiivse esitluslaadiga soolopianist ning kammermuusik. Samuti on ta kirglik pedagoog, kellel on õpilasi nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kui Tallinna Muusika- ja Balletikoolis. Käesoleval kontserdil esineb Age Juurikas koos oma klaveriüliõpilastega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast.

Tähe-Lee Liiv (klaver) ja Tallinna Keelpillikvartett
31.03 kell 17.00
Kavas: Ester Mägi (Klaverikontserdi seade klaverikvintetile, esiettekanne), Arvo Pärt, Jean Sibelius

Kontserdikavas on eesti heliloomingu “grand old lady”, Ester Mägi romantiline ja briljantne klaverikontsert. Lisaks kevadisele romantilisusele on teoses äratuntavad ka eesti rahvaviiside motiivid, mis muudab selles žanris teose unikaalseks. Esitus kammerlikus stiilis – keelpillikvarteti saatel saab teoks tänu Mari Amorile, kes seadis teose kammerkoosseisule. Kontserdil kõlab ka Arvo Pärdi muusika, sh müstiline ja mõtlik “Aliinale”. Klaveri sooloteostest tulevad esitusele Jean Sibeliuse võluvad klaveripalad.

Laupäeval, 22. juulil kell 19
Ain Anger - solist
Siim Selis - pianist
Aare Tammesalu - tšellist

Kavas F. Schubert, R. Strauss, M. Saar, E. Tamberg

Rahvusvaheliselt tunnustatud Ain Anger, keda peetakse üheks juhtivaks bassilauljaks maailmas, on nõutud külaline paljudes mainekates ooperimajades ja kontserdisaalides üle ilma. Briti nimekas ajakiri The Guardian on nimetanud teda tänapäeva üheks võimsamaks Wagneri-bassiks. 2020. aastal pälvis Ain Anger Austria riigilt esimese eestlasena Kammersängeri tiitli, mis on ooperilaulja kõrgeim tunnustus Austrias ja Saksamaal.

Ain Anger õppis aastatel 1992–1996 laulmist Eesti Muusikaakadeemias professor Ivo Kuuse, professor Virgilijus Noreika ja Matti Pelo juures. Ta on täiendanud end Taanis André Orlowitzi, Belgias Nicolas Christou’, Soomes Matti Lehtineni, Saksamaal Hans Georg Ahrensi ja Austrias Sena Jurinaci meistrikursustel. Lisaks on Anger õppinud Tallinna Pedagoogikaülikoolis ka füüsikat (1990–1992).

Ain Anger on pälvinud II koha Tiit Kuusiku nimelisel konkursil (1997) ja stipendiumi IV rahvusvahelisel Mirjam Helini lauluvõistlusel (1999). Aastal 2000 võitis ta Jūrmala rahvusvahelise lauljate võistluse „Merevaigu hääled“ Lätis.

Vabakutselise lauljana tegutsev Ain Anger on töötanud aastatel 1993–2001 Rahvusooperis Estonia (alates aastast 1996 solistina) ning aastatel 2001–2004 Leipzigi Ooperi ja aastatel 2004–2010 Viini Riigiooperi solistina. Rahvusvahelise tuntuse saavutas laulja 2002. aastal peaosalisena Rodion Štšedrini ooperi „Võlutud rändur“ maailmaesiettekandel koos New Yorgi filharmoonikutega Lorin Maazeli juhatusel New Yorgi Avery Fisher Hallis. Viinis debüteeris ta 2004. aastal Giuseppe Verdi ooperis „Rigoletto“ ning Richard Wagneri ooperite festivalil Bayreuthis Fafnerina ooperites „Reini kuld“ ja „Siegfried“ Christian Thielemanni juhatusel 2009. aastal.

Külalisena on Ain Anger esinenud paljudes mainekates ooperimajades (sh Berliini Saksa Ooper, Dresdeni Semper Opera, Baieri riigiooper Münchenis, Prantsusmaal Opera de Montpellier, Pariisi Rahvusooper, Théâtre Champs-Elysée Pariisis, Milano La Scala, Londoni Kuninglik Ooper, Läti Rahvusooper, Madridi ooperiteater Teatro Real, Barcelona Gran Teatre del Liceu, Lyric Opera of Chicago, San Francisco Ooper, National Opera Washingtonis), astnud üles nimekatel festivalidel (sh Bayreuthi Festival, BBC Proms, Spring Festival in Tokyo, Edinburghi rahvusvaheline festival, Savolinna Ooperifestival, Salzburgi ooperifestivalil, Bergeni Festival, Lucerno Festival) ning teinud kaasa mitmete ooperite kontsertlavastustes tuntud kontserdisaalides (sh Londoni Royal Albert Hall, Severance Hall Clevelandis, Amsterdami Concertgebouw).

Ain Angeri repertuaari kuulub üle 40 ooperirolli, sh mitmed tegelased Richard Wagneri ooperitest. Samuti on ta laulnud ka eesti heliloojate nüüdisooperites nagu Eino Tambergi „Cyrano de Bergerac” ja Raimo Kangro „Süda“. Arvukate ooperirollide kõrval on Ain Anger solistina üles astunud ka vokaalsuurvomides, sh Johann Sebastian Bachi „Johannese passioon“ ja „Matteuse passioon“, Wolfgang Amadeus Mozarti, Antonín Dvořáki ja Giuseppe Verdi reekviemid, Ludwig van Beethoveni Sümfoonia nr 9 ja „Missa solemnis“, Joseph Haydni „Loomine“ ja „Nelsoni missa“, Gustav Mahleri Sümfoonia nr 8 jt. Ta on teinud koostööd paljude nimekate orkestritega ja selliste tunnustatud dirigentidega nagu Esa-Pekka Salonen, Christian Thielemann, Seiji Ozawa, Zubin Mehta, RiccardoMuti, Lorin Maazel, Franz Welser-Möst, Paavo Järvi, Olari Elts, Tõnu Kaljuste, Arvo Volmer jt.

Kammerlauljana kuulub tema repertuaari suur valik eesti, soome, vene, saksa jt heliloojate soololaule. 2008. astus Ain Anger üles kontserdisarjas„Lied Bühne“ Viini Musikvereini klaassaalis, kus tõi mh esmaettekandele Ülo Kriguli talle kirjutatud laulutsükli „Kolm laulu Indrek Hirve sõnadele“.

2019. aasta laulupeol „Minu arm“ esitas ta koos pianist Siim Selisega Villem Kapi soololaulu „Kui lõpeb suvepäeva viimne vine“.

Ain Anger on pälvinud Valgetähe III klassi teentemärgi (2013), Eesti Teatriliidu aastapreemia Mefisto rolli eest Charles Gounod’ ooperis „Faust“ (2013), Eesti Vabariigi kultuuripreemia (2014), Georg Otsa nimelise auhinna rahvusvahelise tegevuse ja kõrgetasemeliste rollide eest Rahvusooperis Estonia (2014), Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia maailmatasemel osatäitmiste ja esinemiste eest juhtivatel ooperi- ja kontserdilavadel (2014), Austria riigi Kammersängeri tiitli (2020) ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti valdkonna aastapreemia laiahaardelise töö eest maailma ooperilavadel (2021).
Tekst: Eesti Muusika Infokeskus

Siim Selis on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia klaveri erialal professor Valdur Rootsi klassis ja EMA magistrantuuri saateklassi erialal professor Vilma Mallene ja dotsent Helin Kapteni klassis. Ta on õppinud samas dirigeerimist Jüri Rendi ja Ilmar Tõnissoni käe all. Alates 1992.aastast töötab ta Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori dirigendina ja alates 1994. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kontsertmeistrina.Siim Selis on teinud koostööd paljude eesti lauljate ja kooridega, ning esinenud pianisti ja dirigendina Soomes, Saksamaal, Kanadas, Uus-Meremaal jm. Ta on mänginud mitmete orkestrite koosseisus ja solistina ning teeb pianistina koostööd Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga.

Tšellist Aare Tammesalu tegutseb solisti ja kammermuusikuna, esitades nii klassikalist repertuaari kui ka nüüdismuusikat. Lisaks on ta aktiivne kontserdikorraldaja. Tammesalu õppis tšellomängu Tallinna Muusikakeskkoolis L. Leichteri klassis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis I. Juuli ning prof. T. Velmeti juures. Tammesalu on Vabariikliku keelpillimängijate konkursi (1987) laureaat. Hiljem täiendas ta end EMTA magistrantuuris prof. P. Paemurru juhendamisel. Oma pillimänguoskusi on ta lihvinud eratundides Moskvas prof. Mihhail Homitseri juures. Lisaks kontsertidele Eestis on ta esinenud ja Euroopas, USA-s, Kanadas, Jaapanis, Brasiilias, Iraanis, Venemaal jne. Tammesalu tegevust on tunnustatud Hendrik Krummi nimelise Kultuuripreemia (2012), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2013), Eesti Teatriliidu Aastapreemia žürii eripreemiaga (2014), Eesti Muusikanõukogu Aastapreemiaga (2019) ja Saaremaa valla tunnustusega „Aasta tegu 2022“. Ta on Lossimuusika kontserdisarja ja Mustjala festivali kunstiline juht.
https://piletikeskus.ee/et/pkggx9

KONTSERT: 
Irina Zahharenkova – klaver,
Paula Šumane – viiul,
Aare Tammesalu – tšello

KAVA:

1. Alo Põldmäe - "Tartu vaim" klaveritsüklist "Tartu pildid"
2. Ludwig van Beethoven (1770-1827)
Klaveritrio Es-duur op 1 nr 1
  Allegro
  Adagio cantabile
  Scherzo. Allegro assai
  Finale. Presto
3. Erkki-Sven Tüür - „Lichttürme“ (Valgustornid") klaveritriole (2016)
4. Tõnu Kõrvits - „Talve tee“ klaverile (2004)
5. Arno Babadžanjan (1921-1983)
Klaveritrio fis-moll (1952)
   Largo - Allegro espressivo
   Andante
   Allegro vivace

27.05 kell 14.00

Meeste laulud isamaale!

JOHANN SEBASTIAN BACH
HÄSTITEMPEREERITUD KLAVIIR II (BWV 870-893)
IRINA ZAHHARENKOVA - klaver

18.12 2022