Tulevased sündmused!
05.01.2025 kell 16:00 - Balti klaveriorkester
Kavas:
J.Rääts - Kontsert 4 klaverile ja 8 pianistile
J.S.Bach - Kontsert 2 klahvpillile ja kammerorkestrile c-duur
G.Anderson- Carmen-Fantasy
W.Lutoslawsky Paganini variatsioonid
2 maailma esiettekannet Ukraina heliloojatelt 4 klaverile ja 8 pianistile:
Ruslan Kashyrtsev- "Revelations" ja Dmytro Malyi "Fiery Serpent Rondo"
Solistid Irina Zahharenkova, Sten Lassmann, Jonas Balsys ja Viktoras Orestas Vagusevićius - Leedu, Aurelia Śimkus ja Daniil Mickevich - Läti, Oleg Kopeljuk ja Igor Sedjuk - Ukraina
Kammerorkester ME 107 solistid
Kontserdisari "Muusika 107 Eestimaale" baseerub koostööle ning kaasrahastusele Helikunsti sihtkapitali, Valgamaa ekspertgrupi, Holdre lossi, Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi ja Uus Kontsert OÜ poolt.
Piletid:
PILETILEVI:
https://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/klassika/balti-klaveriorkestri-kontsert-holdre-lossis-448857/?design=&shop_provider=g7
PILETIKESKUS:
https://piletikeskus.ee/et/e/p5u5d7
.png)
.png)
ulatusliku romantilise klaveriõhtuga.
Kavas on klassikalise repertuaari tuntuimad teosed Bachi "Itaalia kontsert" ja Beethoveni "Appassionata", kirglik ja laulev Artur Lemba klaverisonaat,
Chopini armastatud Esimene Ballaad ning romantilise klaverirepertuaari kaelamurdvaimad teosed Liszti "Mefisto-valss" ning Balakirevi "Islamei".
https://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/klassika/klaverivirtuoos-sten-lassmann-klaveriohtu-444006/?design=&shop_provider=g7
.png)
Karismaatiline muusik Johan Randvere on oma põlvkonna eredaimaid pianiste. Ta esineb regulaarselt solisti ja kammermuusikuna nii Eestis kui välismaal ning on astunud üles legendaarses saalis nagu New Yorgi Carnegie Hall.
Randvere õppis Võru Muusikakoolis Merike Kappi ja Tallinna Muusikakeskkoolis Marja Jürissoni ja prof Ivari Ilja juures. Ta jätkas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Ivari Ilja klaveriklassis ning Milano Giuseppe Verdi Konservatooriumis prof Valerio Premuroso käe all. Johan Randvere on Pille Lille Muusikute Toetusfondi Noore Muusiku Auhinna (2014),kultuurkapitalistipendiumi “Ela ja sära” (2017) ja Artur Lemba nim. loomingulise stipendiumi laureaat (2019).
Johan Randvere on andnud kontserte Eestis, Lätis, Leedus, Itaalias, Vatikanis, Valgevenes, Rootsis, Saksamaal, Soomes, USAs ja Kanadas.
Ta on esinenud koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Läti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Valgevene Riikliku Akadeemilise Raadio Sümfooniaorkestri ja Molodehno Muusikakooli Sümfooniaorkestri koosseisus.
Ta on teinud koostööd selliste dirigentidega nagu Risto Joost, Paul Mägi, Sasha Mäkilä, Grigori Soroka, Jüri Alperten, Toomas Vavilov, Mihhail Gerts, Erki Pehk, Kaspar Mänd jt.
https://piletikeskus.ee/et/e/6w9dp1
https://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/klassika/johan-randvere-salongikontsert-440807/?design=&shop_provider=g7
Eesti ühe armastatuima helilooja Olav Ehala ja rahvusvaheliselt tunnustatud lauljatari Hanna-Liina Võsa lummav kontsert Eesti Rahvuslikus Klaverimuuseumis, Holdre Lossis.
.png)
Tõnis Mägi "Jäljed"
.png)
.
on avatud muuseumiööl kell 18-23. Sissepääs 1€.
26.04 2024 kell 18
Johann Sebastian Bach toimetas oma eluajal trükki vaid neli kogumikku klaviirmuusikat, mis kannavad ühist pealkirja “Clavier-Übung” (“Klaviiriharjutused” I–IV). Aastaks 1731, mil ilmus “Klaviiriharjutuste” esimene vihik kuue partiitaga BWV 825–830, oli Bachil seljataga juba paarikümne aasta pikkune heliloojatee. Ent just kõnealused partiitad olid teosed, millele helilooja andis kõlava nimetuse – oopus 1. Kogumiku eessõna kohaselt pakub autor neid “hingekosutuseks muusikaarmastajatele”. Partiitad koosnevad värvikatest barokktantsudest ja eeldavad esitajalt märkimisväärset virtuoossust.
Age Juurikas on orkestraalse ja sugestiivse esitluslaadiga soolopianist ning kammermuusik. Samuti on ta kirglik pedagoog, kellel on õpilasi nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kui Tallinna Muusika- ja Balletikoolis. Käesoleval kontserdil esineb Age Juurikas koos oma klaveriüliõpilastega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast.
https://piletikeskus.ee/et/e/zd951g
29.03 kell 15.00
Tähe-Lee Liiv (klaver) ja Tallinna Keelpillikvartett
31.03 kell 17.00
Kavas: Ester Mägi (Klaverikontserdi seade klaverikvintetile, esiettekanne), Arvo Pärt, Jean Sibelius
Kontserdikavas on eesti heliloomingu “grand old lady”, Ester Mägi romantiline ja briljantne klaverikontsert. Lisaks kevadisele romantilisusele on teoses äratuntavad ka eesti rahvaviiside motiivid, mis muudab selles žanris teose unikaalseks. Esitus kammerlikus stiilis – keelpillikvarteti saatel saab teoks tänu Mari Amorile, kes seadis teose kammerkoosseisule. Kontserdil kõlab ka Arvo Pärdi muusika, sh müstiline ja mõtlik “Aliinale”. Klaveri sooloteostest tulevad esitusele Jean Sibeliuse võluvad klaveripalad.
05.04 2024 kell 19
"Universumi hääled"
06.01 2024
Klaverisümfoonia 16-le käele esitati Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi klaveriorkestri poolt,
kuhu kuulusid noored pianistid Eestist, Lätist ja Leedust.
ajakirja "Muusika" veebruari väljaandest,
kui ka Sirje Vihma-Normet kirjutatud
artiklis, mis ilmus "Eesti Elu" ajakirjas Kanadas:
https://eestielu.ca/urmas-sisaski-universumi-haaled-kolas-holdre-lossis/
https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/holdre-lossis-võimutses-universum
Kel jäi kolmekuningapäeval Holdres käimata aga soovib kontserdist osa saada siis Teile on allolev link
https://www.youtube.com/watch?v=hZt_C9fQNZI
Urmas Sisaski kogu klaverimuusika looming on pühendatud kosmosele, tähtedele, planeetidele. Pea lugematu hulk neid teoseid on kantud soovist leida side selle kõrgemaga, maises elus kättesaamatuga ja siiski siit maa pealt vaadatuna imekauniga. Sestap rändas Urmas mööda maailma, et näha, kuidas paistab tähistaevas erinevates geograafilistes vööndites ja see pilt on tõesti väga erinev.
Olles hobiastronoom, oli ta väga kursis kosmoloogia arengutega ja jälgis neid suure huviga. Ta oli kindlasti ka üks parimaid tähtkujude tundjaid, andes pisut liialdatuna silmad ette nii mõnelegi pärisastronoomile. Tähtkujud eksisteerivad ainult inimeste fantaasiates, sest reaalseid seoseid tähtkujude tähtedel endi vahel pole.
Küll aga on nad andnud ainest luua kõigi maailma rahvastele lugematul hulgal müüte, lugusid ja legende.
Nii ka Urmas puhul – ka temast on kujunenud legend.
Klaverisümfoonia Universumi hääled on kogu tema klaveriloomingu vaieldamatu tipp. Kaheksale pianistile ehk 16-le käele kirjutatud teos on kui šamaanlik rituaal, mis vaoshoitud algushelidest kulmineerub kõikvõimsa apoteoosini. Teose esitavad Eesti, Läti ja Leedu klaveriüliõpilased koos Tiiu Sisaski ja Johan Randverega kaheksal klaveril, millisel kooslusel ilmselt pole analoogi maailmas!
KATRIN LEHISMETS
ja
PEETER KALJUMÄE
kutsuvad Sind muusikalisele rännakule maalilisse Alpilinna Salzburgi. Lauldes, klaverit
mängides ja lugusid jutustades avavad nad seal sündinud särava muusikamaailma.
Tule ja naudi endiste aegade stiili ja elegantsi!
Igaüks, kes on kunagi sattunud Mozarti sünnilinna Salzburgi, soovib sinna jälle tagasi. Selle
linna kaunis arhitektuur ja hingemattev loodus on inspireerinud muusikuid, filmitegijaid,
kirjanikke, unistajad ja lugematul hulgal turiste. Kontsert-show „Helisev Salzburg“ pakub
valikut sellest imelisest vaimustusest väljakasvanud heliloomingust.
Esmajärjekorras Salzburgi kõige kuulsamalt pojalt, Wolfgang Amadeus Mozartilt. Kuid ka
mitmed operetiheliloojad on elanud ja töötanud Salzburgis ja selle lähistel, nagu näiteks
Franz Lehar või Ralph Benatzky.
Muidugi ei saa mööda minna ka Julie Andrew'st ja filmist „Helisev muusika“, mille
võtteplatsiks oli samuti Salzburg. Muusikaline jalutuskäik viib meid Salzburgist pärit perekond
von Trapp‘ide radadele, kes, pärast natside eest põgenemist, laulva perekonnana
Ameerikas tuntust kogusid, esitades austria rahvalaule ja –tantse.
Jõulude ja aastavahetuse ajal on kavasse lisandunud veel ka mõned maailmakuulsad
jõululaulud, mis on samuti sündinud Salzburgis, nagu näiteks „Püha öö“, mida tohib Austrias
esitada ainult 24. detsembril. Põnev on ka selle laulu sünnilugu.
Kava “Helisev Salzburg” on välja töötanud Salzburgis asuv agentuur Sound of Austria ja
seda mängitakse üle terve maailma väga menukalt juba 30 aastat. Salzburgis elav ja seal
sama kava erinevates keeltes esitav Katrin Lehismets tõi selle nüüd ka Eestisse.
Juttu aetakse loomulikult eesti keeles, aga laule esitatakse päris mitmes keeles.
Nautige endiste aegade stiili ja elegantsi!
Kontsert on 2 osas ja kestab 2 tundi ja 15 min, sellest vaheaeg 25 min.
Avatud kohvik.
Lisainfot kontserdi kohta leiad ka siit:
https://www.facebook.com/helisev.salzburg/
Piletid:
https://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/ooper-ja-operett/helisev-salzburg-joulu-eri-407230/
Jan Luley hakkas klassikalise klaveri tunde võtma seitsme aastaselt ning tal tekkis varakult huvi bluusi ja jazzi vastu. 13-aastaselt esines Jan Luley esimest korda avalikult ja paar aastat hiljem alustas ta pianistina oma isa New Orleansi ja Dixielandi bändis The Hot Swing Company. Pärast keskkooli lõpetamist õppis ta aasta Marburgi Philippsi ülikoolis keemiat. Aastatel 1992–1997 õppis ta džässi, rokki ja poppi klaveri erialal Hogeschool voor de Kunstenis Arnhemis, Hollandis. Alates 1994. aastast on järgnenud rahvusvahelised esinemised, saates erinevaid USA lauljaid nagu Angela Brown, Janice Harrington, John Boutté jt. Aastatel 1999–2009 oli Jan Luley tuntud Frankfurt Barrelhouse Jazz Bandi pianist. Sellest ajast peale on ta mänginud peamiselt soolot ja klassikalises klaveritrios. Lisaks tööle pianisti ja heliloojana erinevates projektides traditsioonilise ja kaasaegse džässi ja bluusi vahel on ta tegev ka muusika tootmise (asutas 2004. aastal oma plaadifirma Luleymusic Records) ja ürituste korraldamise vallas.
Laupäeval, 22. juulil kell 19
Ain Anger - solist
Siim Selis - pianist
Aare Tammesalu - tšellist
Kavas F. Schubert, R. Strauss, M. Saar, E. Tamberg
Rahvusvaheliselt tunnustatud Ain Anger, keda peetakse üheks juhtivaks bassilauljaks maailmas, on nõutud külaline paljudes mainekates ooperimajades ja kontserdisaalides üle ilma. Briti nimekas ajakiri The Guardian on nimetanud teda tänapäeva üheks võimsamaks Wagneri-bassiks. 2020. aastal pälvis Ain Anger Austria riigilt esimese eestlasena Kammersängeri tiitli, mis on ooperilaulja kõrgeim tunnustus Austrias ja Saksamaal.
Ain Anger õppis aastatel 1992–1996 laulmist Eesti Muusikaakadeemias professor Ivo Kuuse, professor Virgilijus Noreika ja Matti Pelo juures. Ta on täiendanud end Taanis André Orlowitzi, Belgias Nicolas Christou’, Soomes Matti Lehtineni, Saksamaal Hans Georg Ahrensi ja Austrias Sena Jurinaci meistrikursustel. Lisaks on Anger õppinud Tallinna Pedagoogikaülikoolis ka füüsikat (1990–1992).
Ain Anger on pälvinud II koha Tiit Kuusiku nimelisel konkursil (1997) ja stipendiumi IV rahvusvahelisel Mirjam Helini lauluvõistlusel (1999). Aastal 2000 võitis ta Jūrmala rahvusvahelise lauljate võistluse „Merevaigu hääled“ Lätis.
Vabakutselise lauljana tegutsev Ain Anger on töötanud aastatel 1993–2001 Rahvusooperis Estonia (alates aastast 1996 solistina) ning aastatel 2001–2004 Leipzigi Ooperi ja aastatel 2004–2010 Viini Riigiooperi solistina. Rahvusvahelise tuntuse saavutas laulja 2002. aastal peaosalisena Rodion Štšedrini ooperi „Võlutud rändur“ maailmaesiettekandel koos New Yorgi filharmoonikutega Lorin Maazeli juhatusel New Yorgi Avery Fisher Hallis. Viinis debüteeris ta 2004. aastal Giuseppe Verdi ooperis „Rigoletto“ ning Richard Wagneri ooperite festivalil Bayreuthis Fafnerina ooperites „Reini kuld“ ja „Siegfried“ Christian Thielemanni juhatusel 2009. aastal.
Külalisena on Ain Anger esinenud paljudes mainekates ooperimajades (sh Berliini Saksa Ooper, Dresdeni Semper Opera, Baieri riigiooper Münchenis, Prantsusmaal Opera de Montpellier, Pariisi Rahvusooper, Théâtre Champs-Elysée Pariisis, Milano La Scala, Londoni Kuninglik Ooper, Läti Rahvusooper, Madridi ooperiteater Teatro Real, Barcelona Gran Teatre del Liceu, Lyric Opera of Chicago, San Francisco Ooper, National Opera Washingtonis), astnud üles nimekatel festivalidel (sh Bayreuthi Festival, BBC Proms, Spring Festival in Tokyo, Edinburghi rahvusvaheline festival, Savolinna Ooperifestival, Salzburgi ooperifestivalil, Bergeni Festival, Lucerno Festival) ning teinud kaasa mitmete ooperite kontsertlavastustes tuntud kontserdisaalides (sh Londoni Royal Albert Hall, Severance Hall Clevelandis, Amsterdami Concertgebouw).
Ain Angeri repertuaari kuulub üle 40 ooperirolli, sh mitmed tegelased Richard Wagneri ooperitest. Samuti on ta laulnud ka eesti heliloojate nüüdisooperites nagu Eino Tambergi „Cyrano de Bergerac” ja Raimo Kangro „Süda“. Arvukate ooperirollide kõrval on Ain Anger solistina üles astunud ka vokaalsuurvomides, sh Johann Sebastian Bachi „Johannese passioon“ ja „Matteuse passioon“, Wolfgang Amadeus Mozarti, Antonín Dvořáki ja Giuseppe Verdi reekviemid, Ludwig van Beethoveni Sümfoonia nr 9 ja „Missa solemnis“, Joseph Haydni „Loomine“ ja „Nelsoni missa“, Gustav Mahleri Sümfoonia nr 8 jt. Ta on teinud koostööd paljude nimekate orkestritega ja selliste tunnustatud dirigentidega nagu Esa-Pekka Salonen, Christian Thielemann, Seiji Ozawa, Zubin Mehta, RiccardoMuti, Lorin Maazel, Franz Welser-Möst, Paavo Järvi, Olari Elts, Tõnu Kaljuste, Arvo Volmer jt.
Kammerlauljana kuulub tema repertuaari suur valik eesti, soome, vene, saksa jt heliloojate soololaule. 2008. astus Ain Anger üles kontserdisarjas„Lied Bühne“ Viini Musikvereini klaassaalis, kus tõi mh esmaettekandele Ülo Kriguli talle kirjutatud laulutsükli „Kolm laulu Indrek Hirve sõnadele“.
2019. aasta laulupeol „Minu arm“ esitas ta koos pianist Siim Selisega Villem Kapi soololaulu „Kui lõpeb suvepäeva viimne vine“.
Ain Anger on pälvinud Valgetähe III klassi teentemärgi (2013), Eesti Teatriliidu aastapreemia Mefisto rolli eest Charles Gounod’ ooperis „Faust“ (2013), Eesti Vabariigi kultuuripreemia (2014), Georg Otsa nimelise auhinna rahvusvahelise tegevuse ja kõrgetasemeliste rollide eest Rahvusooperis Estonia (2014), Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia maailmatasemel osatäitmiste ja esinemiste eest juhtivatel ooperi- ja kontserdilavadel (2014), Austria riigi Kammersängeri tiitli (2020) ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti valdkonna aastapreemia laiahaardelise töö eest maailma ooperilavadel (2021).
Tekst: Eesti Muusika Infokeskus
Siim Selis on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia klaveri erialal professor Valdur Rootsi klassis ja EMA magistrantuuri saateklassi erialal professor Vilma Mallene ja dotsent Helin Kapteni klassis. Ta on õppinud samas dirigeerimist Jüri Rendi ja Ilmar Tõnissoni käe all. Alates 1992.aastast töötab ta Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori dirigendina ja alates 1994. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kontsertmeistrina.Siim Selis on teinud koostööd paljude eesti lauljate ja kooridega, ning esinenud pianisti ja dirigendina Soomes, Saksamaal, Kanadas, Uus-Meremaal jm. Ta on mänginud mitmete orkestrite koosseisus ja solistina ning teeb pianistina koostööd Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga.
Tšellist Aare Tammesalu tegutseb solisti ja kammermuusikuna, esitades nii klassikalist repertuaari kui ka nüüdismuusikat. Lisaks on ta aktiivne kontserdikorraldaja. Tammesalu õppis tšellomängu Tallinna Muusikakeskkoolis L. Leichteri klassis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis I. Juuli ning prof. T. Velmeti juures. Tammesalu on Vabariikliku keelpillimängijate konkursi (1987) laureaat. Hiljem täiendas ta end EMTA magistrantuuris prof. P. Paemurru juhendamisel. Oma pillimänguoskusi on ta lihvinud eratundides Moskvas prof. Mihhail Homitseri juures. Lisaks kontsertidele Eestis on ta esinenud ja Euroopas, USA-s, Kanadas, Jaapanis, Brasiilias, Iraanis, Venemaal jne. Tammesalu tegevust on tunnustatud Hendrik Krummi nimelise Kultuuripreemia (2012), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2013), Eesti Teatriliidu Aastapreemia žürii eripreemiaga (2014), Eesti Muusikanõukogu Aastapreemiaga (2019) ja Saaremaa valla tunnustusega „Aasta tegu 2022“. Ta on Lossimuusika kontserdisarja ja Mustjala festivali kunstiline juht.
https://piletikeskus.ee/et/pkggx9
KONTSERT:
Irina Zahharenkova – klaver,
Paula Šumane – viiul,
Aare Tammesalu – tšello
KAVA:
1. Alo Põldmäe - "Tartu vaim" klaveritsüklist "Tartu pildid"
2. Ludwig van Beethoven (1770-1827)
Klaveritrio Es-duur op 1 nr 1
Allegro
Adagio cantabile
Scherzo. Allegro assai
Finale. Presto
3. Erkki-Sven Tüür - „Lichttürme“ (Valgustornid") klaveritriole (2016)
4. Tõnu Kõrvits - „Talve tee“ klaverile (2004)
5. Arno Babadžanjan (1921-1983)
Klaveritrio fis-moll (1952)
Largo - Allegro espressivo
Andante
Allegro vivace
Klaveriosakonna kevadkontsert
Eesti Rahvuslikus Klaverimuuseumis
27.05 kell 14.00
eesti laululoojate loomingust, saates end ise klaveril.
14.mail 2023 kell 14
.png)
Meeste laulud isamaale!
11.veebruaril kell 16.00
Ansambli repertuaar hõlmab laia valikut muusikat Mozartist, Beethovenist ja Brahmsist kuni nüüdisheliloojate teosteni. Erilisel kohal on trio repertuaaris eesti helikunst, sealhulgas klassikute nagu Artur Lemba ja Heino Elleri teosed, aga ka meie kaasaegsete – Erkki-Sven Tüüri, Arvo Pärdi ning Riho Esko Maimetsa looming. Hooajal 2022/2023 on aga trio fookuses Beethoven, et publiku ette tuua kõik helilooja selles žanris kirjutatud teosed.
Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum / Holdre lossi külastuskeskus
HÄSTITEMPEREERITUD KLAVIIR II (BWV 870-893)
IRINA ZAHHARENKOVA - klaver
Vanaks Testamendiks. 24 prelüüdi ja fuugat (HTK II) kõikides helistikes pakuvad ületamatut intellektuaalset ja emotsionaalset naudingut – eriti, kui neid mängitakse Zahharenkova meisterlikkusega.
Irina Zahharenkova on Eesti väljapaistvamaid pianiste. Ta on võitnud peapreemiad mitmetelt rahvusvahelistelt konkurssidelt nagu Johann Sebastian Bachi konkurss Leipzigis (2006), Alessandro Casagrande konkurss Itaalias (2006), Georges Enesco konkurss Rumeenias (2005), Prémio Jaén konkurss Hispaanias (2004). Eestis äratas ta suurt tähelepanu VI Eesti pianistide konkursil (2002) pälvides diplomi, ERSO preemia ja publiku tulise poolehoiu.
Irina Zahharenkova on õppinud klaverit Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof. Lilian Semperi ning Sibeliuse Akadeemias prof. Hui-Ying Liu-Tawaststjerna juures. Lisaks annab ta sageli kontserte ka ajaloolistel klahvpillidel – klavessiinil ja haamerklaveril.
Irina Zahharenkova on esinenud festivalidel Itaalias, Saksamaal, Soomes, Norras ja Eestis ning olnud solist ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Helsingi Linnaorkestri, Iisraeli Filharmoonikute, Orchestre de la Suisse Romande’i, Orchestre National de Lorraine’i ja mitmete teiste orkestrite ees. Tähelepanu on äratanud ka tema plaadistused. Eriti positiivseid hinnanguid on saanud Scarlatti sonaatide CD, mis ilmus 2012. aastal Moskva filma Classical Records alt. Ta on Eesti Kultuurkapitali 2020. aastapreemia laureaat.
LOSSIMUUSIKA on pühapäevaste kontsertide sari, mille eesmärk on pakkuda kõrgetasemelist klassikalist muusikat ainulaadse akustikaga Kadrioru lossi barokses peasaalis ja kontserdisaalides üle Eesti.
Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Kontserdi korraldajad: Loovüksus MTÜ, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum, Holdre lossi külastuskeskus
Toetajad:
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusringhääling
Koostööpartnerid:
Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum
Holdre lossi külastuskeskus
Advokaadibüroo HansaLaw
Info:
lossimuusika.ee
https://www.facebook.com/lossimuusika/
https://holdreloss.ee/
18.12 2022
eestimaised muusikapalad läbi aegade.
Olav Ehala- helilooja, pianist, pedagoog ja teatri muusikajuht.
Nele-Liis Vaiksoo- laulja ja muusikalinäitleja.