Üks tähelepanuväärsemaid juugendi ja 20. sajandi alguse mõisaarhitektuuri näiteid Eestis.
- Kultuurimälestiste register

Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum on avatud:

R-L 11-18

P 11-16

Eelneval kokkuleppel on võimalik külastada
Eesti Rahvuslikku Klaverimuuseumi väljaspool tööaega.

Helista või kirjuta ning lepime sobiva aja kokku.

Kõlavate kohtumisteni Holdres!

Tulevased sündmused:

30.11 astuvad Klaverimuuseumi saali lavale Guido Kangur ning Oleg Pissarenko.

Sel kontsertõhtul põimuvad Eesti luuleklassika ning minimalistlik muusika. Kõlavad Doris Kareva, Tõnu Õnnepalu, Jaan Kaplinski, Juhan Viidingu, Aleksander Suumani ja teiste autorite tekstid ning Oleg Pissarenko viimaste aastate looming, mida esitab autor kitarril ja spetsiaalselt prepareeritud mahedakõlalisel klaveril.
Guido Kangur on Eesti Draamateatri näitleja ning kauaaegne jazzmuusika edendaja. Näitlejana on Guido mänginud ennast Eesti publiku südame süvakihtidesse tänu loendamatutele teatrirollidele, oma erilisele karismale ning ainulaadse kõlagaveenvale häälele. Guido on pälvinud oma loometegevuse eest hulganisti tunnustusi, sh Valgetähe IV klassi teenetemärk ja Eesti Vabariigi kultuuripreemia. Oleg Pissarenko on Eesti muusik, helilooja ning samuti pikaaegne jazziedendaja, kelle muusikalise tõe otsingud on toonud teda minimalistliku helikeeleni, jagades seda läbi kitarri- ja klaverimängu. Pissarenko on saanud oma loometegevuse eest mitmeid tunnustusi, sh ERR Aasta muusiku tiitel ja Valgetähe V klassi teenetemärk.
Kahte meest ühendab jazz ning huvi sügavate teemade vastu.

Piletid kontserdile eelmüügist:
https://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/oleg-pissarenko-ja-guido-kangur-446419/?design=&shop_provider=g7

Fotol Alo Põldmäe ja Elmars Semovics

Septembris käis meil külas Läti rahvuslik kirjandus- ja muusikamuuseum.

Lätis oma klaverimuuseumi pole, küll aga sai äsja valmis mahukas ülevaade Lätis valmistatud pillidest. Neid on kaante vahel muljetavaldav hulk. Klavereid on mõlemal pool piiri tehtud käsitsi ja vabrikus toodetud – Riia nime kandvaid pianiinosid mängitakse veel praegugi ka Eesti kodudes. Vähesed teavad, et Riga pianiino autor on Eesti

pillimeister Ernst Hiis.

Mahuka raamatuga saab tutvuda külastades Eesti Rahvuslikku Klaverimuuseumit Holdre Lossis.

Holdre Lossi Külastuskeskuse ja Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi
püsinäitus
"Eesti Klaver"

19.mail kuulutati Haapsalu kultuurikeskuses Eesti Kultuuri Koja aastakonverentsil
"Muutunud kogukondlikud kultuurimaastikud" välja Kultuuri Tegu 2022 auhinnad.
Kultuuri Teo auhinda antakse välja 2014. aastast, et märgata ja tunnustada Eesti ühiskonnas tegutsevaid inimesi, kelle ettevõtmised on inspireerivad ja avalikku tähelepanu väärivad.

Kultuuri Tegu 2022 peaauhinna pälvisid Alo Põldmäe ja Vahur Kivistik Holdre Lossi klaverimuuseumis avatud püsinäituse "Eesti klaver" eest.

Vasakult: Egge Kulbok-Lattik, Alo Põldmäe, Vahur Kivistik. Autor: Pille-Riin Pihlak

https://kultuur.err.ee/1608986192/kultuuri-tegu-2022-peaauhinna-palvis-klaverimuuseumi-pusinaitus
https://kultuurikoda.eu/kultuuri-tegu-2022-2/

Eesti rahvuslik klaverimuuseum sai Saaremaa vallalt erilise annetuse –
1950. aastal meister Ernst Hiisi tehtud kontserdiklaveri nr 2.

Aastad on enam kui 70 aastat tagasi Eestis ehitatud klaverile oma jälje jätnud ja selle heli vajaks natuke ravi.
Aga selle klaveri ajalugu on siiski muljetavaldav.

"Ernst Hiis oli selline fenomenaalne mees, et ta tegi selliseid klavereid valmis kaks tükki. Esimese klaveri 1949. aastal sai endale Eesti Raadiokomitee ja teise klaveri ta ehitas juba 1950. aastal Estonia teatri jaoks. Ja 1970. aastal Estonia teater korraldas oksjoni ja oksjoni korras sai see klaver Vene piirivalve toel Vilsandi saarele viidud. Ja siis toodi see klaver suure Saaremaa valla ajal juba Saaremaale tagasi," selgitas Saaremaa valla Mustjala teenuskeskuse juht Kalle Kolter.

Heli see klaver teeb, aga mitte päris sellist, et sellega oleks saanud tänavusel Mustjala muusikafestivalil kontserdi anda. Mustjala muusikafestival saab peetud Irina Zahharenkova töökorras pilliga.
Eesti klaver nr 2 aga võttis Saaremaalt tee hoopis Lõuna-Eestisse. "See pill on ikkagi nr 2 , mida Ernst Hiis omal ajal tegi ja sellel on tohutu väärtus. Ma arvan, et klaverimuuseumis ta saab kindlasti väärilise koha," sõnas Kolter.

Klaver jõudis Läti piiri äärde Holdresse Eesti Rahvuslikku Klaverimuuseumisse.

Klaverihäälestaja Heiki Partsi ainulaadne robot vedas rariteetse pilli hellalt vana mõisahoone saali, teiste, rohkem kui 30 kuulsa klaveri sekka ja pani hellalt põrandale. Ega paljud polnudki varem näinud, et oma 600 kilogrammi kaaluvat instrumenti saab ühest kohast teise toimetada ka selga väänamata ja põlvi kulutamata.

Pillil on meister Ernst Hiisi Eesti Vabariigi aegne nimi – Ihse. Mõned toona Eesti ajalgi tehtud Hiisi pillid on muuseumis juba olemas, nii et nüüd on kogu Estonia klaveri tegemiseni viinud eellugu Holdres vaadata, kuulata ja ka mängida.

"See kõlalaua kuusk on väga hoolikalt valitud. Sellist tavatootmises isegi ei kasutatud," ütles Parts klaveri kohta.

Pianist Irina Zahharenkova on lubanud rariteetsel pillil pühapäevasel kontserdil vähemalt ühe loo mängida. Ja kui kunagi ka klaveri keeled ja häälestuskruvid ära vahetada, on kõik jälle nii nagu vanadel aegadel, mil Estonia teatri tipud selle pilli saatel oma aariaid harjutasid.

18.06 kell 19.00 toimunud kontserdil mängis Irina Zahharenkova suurejoonelise avaloo Ernst Hiisi kontsert-tiibklaveril.
Klaveri kõla on imeline!

Tõnis Mägi autorikontsert "Jäljed"

Muusikalisi jälgi kontserdi- ja teatri lavadelt.
Pileteid saab soetada kirjutades info@holdreloss.ee

Üritus on leitav ka Facebookis

Avamise päeva tähistamine Holdre lossis

21. juuli 2022

Valgamaal asuvas Holdre lossis saab imetleda Holdre Lossi Külastuskeskuse ja Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi klaverite püsiekspositsiooni, kus on ligi 30 eesti meistrite valmistatud või Eesti kultuurilukku kuuluvat klaverit.

– Lõuna-Eesti Postimees, 21. juuli 2022