Üks tähelepanuväärsemaid juugendi ja 20. sajandi alguse mõisaarhitektuuri näiteid Eestis.
-

Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum on avatud:

 T-L  11-18

   P    11-16

Eelneval kokkuleppel on võimalik külastada 
Eesti Rahvuslikku Klaverimuuseumi väljaspool tööaega.

Helista või kirjuta ning lepime sobiva aja kokku.

Kõlavate kohtumisteni Holdres!



Tulevased sündmused:


End eestlaste südamesse laulnud laulja ja helilooja Tõnis Mägi annab autorikontserdi pealkirjaga „Jäljed”.

 See on laulude õhtu, mille jooksul saab kuulaja nautida muusiku tuntuid ja vähemtuntuid laule ning kuulata mälestusi tema erakordselt värvikast elust, mis ei jäta külmaks ühtki kaasaelajat.

Pileteid kontserdile leiate:






Holdre Lossi Külastuskeskuse ja Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi
püsinäitus
  "Eesti Klaver 

19.mail kuulutati Haapsalu kultuurikeskuses Eesti Kultuuri Koja aastakonverentsil
 "Muutunud kogukondlikud kultuurimaastikud" välja Kultuuri Tegu 2022 auhinnad.
Kultuuri Teo auhinda antakse välja 2014. aastast, et märgata ja tunnustada Eesti ühiskonnas tegutsevaid inimesi, kelle ettevõtmised on inspireerivad ja avalikku tähelepanu väärivad.

Kultuuri Tegu 2022 peaauhinna pälvisid Alo Põldmäe ja Vahur Kivistik Holdre Lossi klaverimuuseumis avatud püsinäituse "Eesti klaver" eest.
Vasakult: Egge Kulbok-Lattik, Alo Põldmäe, Vahur Kivistik. Autor: Pille-Riin Pihlak

https://kultuur.err.ee/1608986192/kultuuri-tegu-2022-peaauhinna-palvis-klaverimuuseumi-pusinaitus
https://kultuurikoda.eu/kultuuri-tegu-2022-2/




Eesti rahvuslik klaverimuuseum sai Saaremaa vallalt erilise annetuse –
1950. aastal meister Ernst Hiisi tehtud kontserdiklaveri nr 2.


Aastad on enam kui 70 aastat tagasi Eestis ehitatud klaverile oma jälje jätnud ja selle heli vajaks natuke ravi.
Aga selle klaveri ajalugu on siiski muljetavaldav.

"Ernst Hiis oli selline fenomenaalne mees, et ta tegi selliseid klavereid valmis kaks tükki. Esimese klaveri 1949. aastal sai endale Eesti Raadiokomitee ja teise klaveri ta ehitas juba 1950. aastal Estonia teatri jaoks. Ja 1970. aastal Estonia teater korraldas oksjoni ja oksjoni korras sai see klaver Vene piirivalve toel Vilsandi saarele viidud. Ja siis toodi see klaver suure Saaremaa valla ajal juba Saaremaale tagasi," selgitas Saaremaa valla Mustjala teenuskeskuse juht Kalle Kolter.

Heli see klaver teeb, aga mitte päris sellist, et sellega oleks saanud tänavusel Mustjala muusikafestivalil kontserdi anda. Mustjala muusikafestival saab peetud Irina Zahharenkova töökorras pilliga.
Eesti klaver nr 2 aga võttis Saaremaalt tee hoopis Lõuna-Eestisse. "See pill on ikkagi nr 2 , mida Ernst Hiis omal ajal tegi ja sellel on tohutu väärtus. Ma arvan, et klaverimuuseumis ta saab kindlasti väärilise koha," sõnas Kolter.

Klaver jõudis Läti piiri äärde Holdresse Eesti Rahvuslikku Klaverimuuseumisse.

Klaverihäälestaja Heiki Partsi ainulaadne robot vedas rariteetse pilli hellalt vana mõisahoone saali, teiste, rohkem kui 30 kuulsa klaveri sekka ja pani hellalt põrandale. Ega paljud polnudki varem näinud, et oma 600 kilogrammi kaaluvat instrumenti saab ühest kohast teise toimetada ka selga väänamata ja põlvi kulutamata.

Pillil on meister Ernst Hiisi Eesti Vabariigi aegne nimi – Ihse. Mõned toona Eesti ajalgi tehtud Hiisi pillid on muuseumis juba olemas, nii et nüüd on kogu Estonia klaveri tegemiseni viinud eellugu Holdres vaadata, kuulata ja ka mängida.

"See kõlalaua kuusk on väga hoolikalt valitud. Sellist tavatootmises isegi ei kasutatud," ütles Parts klaveri kohta.

Pianist Irina Zahharenkova on lubanud rariteetsel pillil pühapäevasel kontserdil vähemalt ühe loo mängida. Ja kui kunagi ka klaveri keeled ja häälestuskruvid ära vahetada, on kõik jälle nii nagu vanadel aegadel, mil Estonia teatri tipud selle pilli saatel oma aariaid harjutasid.


18.06 kell 19.00 toimunud kontserdil mängis Irina Zahharenkova  suurejoonelise avaloo Ernst Hiisi kontsert-tiibklaveril.
Klaveri kõla on imeline!





Toimunud sündmused:


Aastat 2024 alustasime suurejoonelise kontserdiga!


Urmas Sisaski kogu klaverimuusika looming on pühendatud kosmosele, tähtedele, planeetidele. Pea lugematu hulk neid teoseid on kantud soovist leida side selle kõrgemaga, maises elus kättesaamatuga ja siiski siit maa pealt vaadatuna imekauniga. Sestap rändas Urmas mööda maailma, et näha, kuidas paistab tähistaevas erinevates geograafilistes vööndites ja see pilt on tõesti väga erinev.

Olles hobiastronoom, oli ta väga kursis kosmoloogia arengutega ja jälgis neid suure huviga. Ta oli kindlasti ka üks parimaid tähtkujude tundjaid, andes pisut liialdatuna silmad ette nii mõnelegi pärisastronoomile. Tähtkujud eksisteerivad ainult inimeste fantaasiates, sest reaalseid seoseid tähtkujude tähtedel endi vahel pole.
Küll aga on nad andnud ainest luua kõigi maailma rahvastele lugematul hulgal müüte, lugusid ja legende.

Nii ka Urmas puhul – ka temast on kujunenud legend.

Klaverisümfoonia Universumi hääled on kogu tema klaveriloomingu vaieldamatu tipp. Kaheksale pianistile ehk 16-le käele kirjutatud teos on kui šamaanlik rituaal, mis vaoshoitud algushelidest kulmineerub kõikvõimsa apoteoosini. Teose esitavad Eesti, Läti ja Leedu klaveriüliõpilased koos Tiiu Sisaski ja Johan Randverega kaheksal klaveril, millisel kooslusel ilmselt pole analoogi maailmas!


"Universumi hääled"
Klaverisümfoonia 16-le käele esitati Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi klaveriorkestri poolt,
kuhu kuulusid noored pianistid Eestist, Lätist ja Leedust.
Kontserdi muljetest saate täpsemalt lugeda
ajakirja "Muusika" veebruari väljaandest,
kui ka Sirje Vihma-Normet kirjutatud
artiklis, mis ilmus "Eesti Elu" ajakirjas Kanadas:

https://eestielu.ca/urmas-sisaski-universumi-haaled-kolas-holdre-lossis/
https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/holdre-lossis-võimutses-universum

Kel jäi kolmekuningapäeval Holdres käimata aga soovib kontserdist osa saada siis Teile on allolev link
https://www.youtube.com/watch?v=hZt_C9fQNZI




Mitmekülgsed muusikud ja näitlejad
KATRIN LEHISMETS
ja
PEETER KALJUMÄE
kutsuvad Sind muusikalisele rännakule maalilisse Alpilinna Salzburgi. Lauldes, klaverit
mängides ja lugusid jutustades avavad nad seal sündinud särava muusikamaailma.
Tule ja naudi endiste aegade stiili ja elegantsi!
Igaüks, kes on kunagi sattunud Mozarti sünnilinna Salzburgi, soovib sinna jälle tagasi. Selle
linna kaunis arhitektuur ja hingemattev loodus on inspireerinud muusikuid, filmitegijaid,
kirjanikke, unistajad ja lugematul hulgal turiste. Kontsert-show „Helisev Salzburg“ pakub
valikut sellest imelisest vaimustusest väljakasvanud heliloomingust.
Esmajärjekorras Salzburgi kõige kuulsamalt pojalt, Wolfgang Amadeus Mozartilt. Kuid ka
mitmed operetiheliloojad on elanud ja töötanud Salzburgis ja selle lähistel, nagu näiteks
Franz Lehar või Ralph Benatzky.
Muidugi ei saa mööda minna ka Julie Andrew'st ja filmist „Helisev muusika“, mille
võtteplatsiks oli samuti Salzburg. Muusikaline jalutuskäik viib meid Salzburgist pärit perekond
von Trapp‘ide radadele, kes, pärast natside eest põgenemist, laulva perekonnana
Ameerikas tuntust kogusid, esitades austria rahvalaule ja –tantse.
Jõulude ja aastavahetuse ajal on kavasse lisandunud veel ka mõned maailmakuulsad
jõululaulud, mis on samuti sündinud Salzburgis, nagu näiteks „Püha öö“, mida tohib Austrias
esitada ainult 24. detsembril. Põnev on ka selle laulu sünnilugu.
Kava “Helisev Salzburg” on välja töötanud Salzburgis asuv agentuur Sound of Austria ja
seda mängitakse üle terve maailma väga menukalt juba 30 aastat. Salzburgis elav ja seal
sama kava erinevates keeltes esitav Katrin Lehismets tõi selle nüüd ka Eestisse.
Juttu aetakse loomulikult eesti keeles, aga laule esitatakse päris mitmes keeles.
Nautige endiste aegade stiili ja elegantsi!
Kontsert on 2 osas ja kestab 2 tundi ja 15 min, sellest vaheaeg 25 min.
Avatud kohvik.
Lisainfot kontserdi kohta leiad ka siit:
https://www.facebook.com/helisev.salzburg/

Piletid:
 https://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/ooper-ja-operett/helisev-salzburg-joulu-eri-407230/



.
Toimunud sündmused:
             
Lossimuusika kontsert Holdres!
12.08 kell 18.00 Kreete Jacob metsasarvel ning Joonatan Jürgenson klaveril.




Jan Alexander Luley on Saksamaal silmapaistev jazzpianist, helilooja ja laulja.
Jan Luley hakkas klassikalise klaveri tunde võtma seitsme aastaselt ning tal tekkis varakult huvi bluusi ja jazzi vastu. 13-aastaselt esines Jan Luley esimest korda avalikult ja paar aastat hiljem alustas ta pianistina oma isa New Orleansi ja Dixielandi bändis The Hot Swing Company. Pärast keskkooli lõpetamist õppis ta aasta Marburgi Philippsi ülikoolis keemiat. Aastatel 1992–1997 õppis ta džässi, rokki ja poppi klaveri erialal Hogeschool voor de Kunstenis Arnhemis, Hollandis. Alates 1994. aastast on järgnenud rahvusvahelised esinemised, saates erinevaid USA lauljaid nagu Angela Brown, Janice Harrington, John Boutté jt. Aastatel 1999–2009 oli Jan Luley tuntud Frankfurt Barrelhouse Jazz Bandi pianist. Sellest ajast peale on ta mänginud peamiselt soolot ja klassikalises klaveritrios. Lisaks tööle pianisti ja heliloojana erinevates projektides traditsioonilise ja kaasaegse džässi ja bluusi vahel on ta tegev ka muusika tootmise (asutas 2004. aastal oma plaadifirma Luleymusic Records) ja ürituste korraldamise vallas.

Tule naudi pühapäevast jazzi Holdre lossis!




Laupäeval, 22. juulil kell 19 
Ain Anger - solist
Siim Selis - pianist
Aare Tammesalu - tšellist

Kavas F. Schubert, R. Strauss, M. Saar, E. Tamberg 

Rahvusvaheliselt tunnustatud Ain Anger, keda peetakse üheks juhtivaks bassilauljaks maailmas, on nõutud külaline paljudes mainekates ooperimajades ja kontserdisaalides üle ilma. Briti nimekas ajakiri The Guardian on nimetanud teda tänapäeva üheks võimsamaks Wagneri-bassiks. 2020. aastal pälvis Ain Anger Austria riigilt esimese eestlasena Kammersängeri tiitli, mis on ooperilaulja kõrgeim tunnustus Austrias ja Saksamaal.

Ain Anger õppis aastatel 1992–1996 laulmist Eesti Muusikaakadeemias professor Ivo Kuuse, professor Virgilijus Noreika ja Matti Pelo juures. Ta on täiendanud end Taanis André Orlowitzi, Belgias Nicolas Christou’, Soomes Matti Lehtineni, Saksamaal Hans Georg Ahrensi ja Austrias Sena Jurinaci meistrikursustel. Lisaks on Anger õppinud Tallinna Pedagoogikaülikoolis ka füüsikat (1990–1992).

Ain Anger on pälvinud II koha Tiit Kuusiku nimelisel konkursil (1997) ja stipendiumi IV rahvusvahelisel Mirjam Helini lauluvõistlusel (1999). Aastal 2000 võitis ta Jūrmala rahvusvahelise lauljate võistluse „Merevaigu hääled“ Lätis.

Vabakutselise lauljana tegutsev Ain Anger on töötanud aastatel 1993–2001 Rahvusooperis Estonia (alates aastast 1996 solistina) ning aastatel 2001–2004 Leipzigi Ooperi ja aastatel 2004–2010 Viini Riigiooperi solistina. Rahvusvahelise tuntuse saavutas laulja 2002. aastal peaosalisena Rodion Štšedrini ooperi „Võlutud rändur“ maailmaesiettekandel koos New Yorgi filharmoonikutega Lorin Maazeli juhatusel New Yorgi Avery Fisher Hallis. Viinis debüteeris ta 2004. aastal Giuseppe Verdi ooperis „Rigoletto“ ning Richard Wagneri ooperite festivalil Bayreuthis Fafnerina ooperites „Reini kuld“ ja „Siegfried“ Christian Thielemanni juhatusel 2009. aastal.

Külalisena on Ain Anger esinenud paljudes mainekates ooperimajades (sh Berliini Saksa Ooper, Dresdeni Semper Opera, Baieri riigiooper Münchenis, Prantsusmaal Opera de Montpellier, Pariisi Rahvusooper, Théâtre Champs-Elysée Pariisis, Milano La Scala, Londoni Kuninglik Ooper, Läti Rahvusooper, Madridi ooperiteater Teatro Real, Barcelona Gran Teatre del Liceu, Lyric Opera of Chicago, San Francisco Ooper, National Opera Washingtonis), astnud üles nimekatel festivalidel (sh Bayreuthi Festival, BBC Proms, Spring Festival in Tokyo, Edinburghi rahvusvaheline festival, Savolinna Ooperifestival, Salzburgi ooperifestivalil, Bergeni Festival, Lucerno Festival) ning teinud kaasa mitmete ooperite kontsertlavastustes tuntud kontserdisaalides (sh Londoni Royal Albert Hall, Severance Hall Clevelandis, Amsterdami Concertgebouw).

Ain Angeri repertuaari kuulub üle 40 ooperirolli, sh mitmed tegelased Richard Wagneri ooperitest. Samuti on ta laulnud ka eesti heliloojate nüüdisooperites nagu Eino Tambergi „Cyrano de Bergerac” ja Raimo Kangro „Süda“. Arvukate ooperirollide kõrval on Ain Anger solistina üles astunud ka vokaalsuurvomides, sh Johann Sebastian Bachi „Johannese passioon“ ja „Matteuse passioon“, Wolfgang Amadeus Mozarti, Antonín Dvořáki ja Giuseppe Verdi reekviemid, Ludwig van Beethoveni Sümfoonia nr 9 ja „Missa solemnis“, Joseph Haydni „Loomine“ ja „Nelsoni missa“, Gustav Mahleri Sümfoonia nr 8 jt. Ta on teinud koostööd paljude nimekate orkestritega ja selliste tunnustatud dirigentidega nagu Esa-Pekka Salonen, Christian Thielemann, Seiji Ozawa, Zubin Mehta, RiccardoMuti, Lorin Maazel, Franz Welser-Möst, Paavo Järvi, Olari Elts, Tõnu Kaljuste, Arvo Volmer jt.

Kammerlauljana kuulub tema repertuaari suur valik eesti, soome, vene, saksa jt heliloojate soololaule. 2008. astus Ain Anger üles kontserdisarjas„Lied Bühne“ Viini Musikvereini klaassaalis, kus tõi mh esmaettekandele Ülo Kriguli talle kirjutatud laulutsükli „Kolm laulu Indrek Hirve sõnadele“.

2019. aasta laulupeol „Minu arm“ esitas ta koos pianist Siim Selisega Villem Kapi soololaulu „Kui lõpeb suvepäeva viimne vine“.

Ain Anger on pälvinud Valgetähe III klassi teentemärgi (2013), Eesti Teatriliidu aastapreemia Mefisto rolli eest Charles Gounod’ ooperis „Faust“ (2013), Eesti Vabariigi kultuuripreemia (2014), Georg Otsa nimelise auhinna rahvusvahelise tegevuse ja kõrgetasemeliste rollide eest Rahvusooperis Estonia (2014), Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia maailmatasemel osatäitmiste ja esinemiste eest juhtivatel ooperi- ja kontserdilavadel (2014), Austria riigi Kammersängeri tiitli (2020) ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti valdkonna aastapreemia laiahaardelise töö eest maailma ooperilavadel (2021).
Tekst: Eesti Muusika Infokeskus

Siim Selis on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia klaveri erialal professor Valdur Rootsi klassis ja EMA magistrantuuri saateklassi erialal professor Vilma Mallene ja dotsent Helin Kapteni klassis. Ta on õppinud samas dirigeerimist Jüri Rendi ja Ilmar Tõnissoni käe all. Alates 1992.aastast töötab ta Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori dirigendina ja alates 1994. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kontsertmeistrina.Siim Selis on teinud koostööd paljude eesti lauljate ja kooridega, ning esinenud pianisti ja dirigendina Soomes, Saksamaal, Kanadas, Uus-Meremaal jm. Ta on mänginud mitmete orkestrite koosseisus ja solistina ning teeb pianistina koostööd Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga.

Tšellist Aare Tammesalu tegutseb solisti ja kammermuusikuna, esitades nii klassikalist repertuaari kui ka nüüdismuusikat. Lisaks on ta aktiivne kontserdikorraldaja. Tammesalu õppis tšellomängu Tallinna Muusikakeskkoolis L. Leichteri klassis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis I. Juuli ning prof. T. Velmeti juures. Tammesalu on Vabariikliku keelpillimängijate konkursi (1987) laureaat. Hiljem täiendas ta end EMTA magistrantuuris prof. P. Paemurru juhendamisel. Oma pillimänguoskusi on ta lihvinud eratundides Moskvas prof. Mihhail Homitseri juures. Lisaks kontsertidele Eestis on ta esinenud ja Euroopas, USA-s, Kanadas, Jaapanis, Brasiilias, Iraanis, Venemaal jne. Tammesalu tegevust on tunnustatud Hendrik Krummi nimelise Kultuuripreemia (2012), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2013), Eesti Teatriliidu Aastapreemia žürii eripreemiaga (2014), Eesti Muusikanõukogu Aastapreemiaga (2019) ja Saaremaa valla tunnustusega „Aasta tegu 2022“. Ta on Lossimuusika kontserdisarja ja Mustjala festivali kunstiline juht.
https://piletikeskus.ee/et/pkggx9






Piletid:
https://piletikeskus.ee/et/rle014



Heino Elleri Muusikakooli
Klaveriosakonna kevadkontsert
Eesti Rahvuslikus Klaverimuuseumis
27.05 kell 14.00

 




Tundeline Hedvig Hanson esitab emadepäeval kauneid emakeelseid laule
eesti laululoojate loomingust, saates end ise klaveril.
Romantiline hetk helges meeleolus Holdre lossis, kingituseks emadele.
  







Trio  Poll - Varema - Poll
"Beethoveni klaveritriod"
11.veebruaril kell 16.00

Mari Poll (viiul)
Henry-David Varema (tšello)
Mihkel Poll (klaver)

Mari Poll, Henry-David Varema ja Mihkel Poll on rahvusvahelise haardega interpreedid, kes on andnud kontserte paljudes maailmakuulsates kontserdisaalides, triona on nad tegutsenud alates 2013. aastast.

Ansambli repertuaar hõlmab laia valikut muusikat Mozartist, Beethovenist ja Brahmsist kuni nüüdisheliloojate teosteni. Erilisel kohal on trio repertuaaris eesti helikunst, sealhulgas klassikute nagu Artur Lemba ja Heino Elleri teosed, aga ka meie kaasaegsete – Erkki-Sven Tüüri, Arvo Pärdi ning Riho Esko Maimetsa looming. Hooajal 2022/2023 on aga trio fookuses Beethoven, et publiku ette tuua kõik helilooja selles žanris kirjutatud teosed.



BACH ja ZAHHARENKOVA
R 06.01.2023 kell 16
Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum / Holdre lossi külastuskeskus
 
LOSSIMUUSIKA UUSAASTAKONTSERT
JOHANN SEBASTIAN BACH
HÄSTITEMPEREERITUD KLAVIIR II (BWV 870-893)
IRINA ZAHHARENKOVA - klaver

Johann Sebastian Bachi suurteos „Hästitempereeritud klaviir” on läänemaailma muusikakultuuri väljapaistvamaid saavutusi ja seda peetakse klahvpillirepertuaari
Vanaks Testamendiks. 24 prelüüdi ja fuugat (HTK II) kõikides helistikes pakuvad ületamatut intellektuaalset ja emotsionaalset naudingut – eriti, kui neid mängitakse Zahharenkova meisterlikkusega.

Irina Zahharenkova on Eesti väljapaistvamaid pianiste. Ta on võitnud peapreemiad mitmetelt rahvusvahelistelt konkurssidelt nagu Johann Sebastian Bachi konkurss Leipzigis (2006), Alessandro Casagrande konkurss Itaalias (2006), Georges Enesco konkurss Rumeenias (2005), Prémio Jaén konkurss Hispaanias (2004). Eestis äratas ta suurt tähelepanu VI Eesti pianistide konkursil (2002) pälvides diplomi, ERSO preemia ja publiku tulise poolehoiu.
Irina Zahharenkova on õppinud klaverit Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof. Lilian Semperi ning Sibeliuse Akadeemias prof. Hui-Ying Liu-Tawaststjerna juures. Lisaks annab ta sageli kontserte ka ajaloolistel klahvpillidel – klavessiinil ja haamerklaveril.
Irina Zahharenkova on esinenud festivalidel Itaalias, Saksamaal, Soomes, Norras ja Eestis ning olnud solist ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Helsingi Linnaorkestri, Iisraeli Filharmoonikute, Orchestre de la Suisse Romande’i, Orchestre National de Lorraine’i ja mitmete teiste orkestrite ees. Tähelepanu on äratanud ka tema plaadistused. Eriti positiivseid hinnanguid on saanud Scarlatti sonaatide CD, mis ilmus 2012. aastal Moskva filma Classical Records alt. Ta on Eesti Kultuurkapitali 2020. aastapreemia laureaat.

LOSSIMUUSIKA on pühapäevaste kontsertide sari, mille eesmärk on pakkuda kõrgetasemelist klassikalist muusikat ainulaadse akustikaga Kadrioru lossi barokses peasaalis ja kontserdisaalides üle Eesti.
Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Kontserdi korraldajad: Loovüksus MTÜ, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum, Holdre lossi külastuskeskus
 
Toetajad:
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusringhääling
 
Koostööpartnerid:
Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum
Holdre lossi külastuskeskus
Advokaadibüroo HansaLaw
 
Info:
lossimuusika.ee
https://www.facebook.com/lossimuusika/
https://holdreloss.ee/
 




Olete oodatud armastatud muusikute kontserdile
tähistamaks neljandat adventi!

Nele-Liis Vaiksoo ja Olav Ehala esituses kõlavad kaunimad
eestimaised muusikapalad läbi aegade.
Olav Ehala- helilooja, pianist, pedagoog ja teatri muusikajuht.
Nele-Liis Vaiksoo- laulja ja muusikalinäitleja.

Peatse kohtumiseni Holdre Lossis! 

Tõnis Mägi autorikontsert "Jäljed"

Muusikalisi jälgi kontserdi- ja teatri lavadelt.
Pileteid saab soetada kirjutades info@holdreloss.ee


Avamise päeva tähistamine Holdre lossis 

21. juuli 2022



Valgamaal asuvas Holdre lossis saab imetleda Holdre Lossi Külastuskeskuse ja Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi klaverite püsiekspositsiooni, kus on ligi 30 eesti meistrite valmistatud või Eesti kultuurilukku kuuluvat klaverit.
– Lõuna-Eesti Postimees, 21. juuli 2022


Meie sotsiaalmeedia


Holdre lossi ja klaverimuuseumi tegemistel saab nüüd hoida silma peal ka Facebookis.

Uuri lähemalt
www.facebook.com/holdremanor

Holdre mõis (Hollershof, varem Morsel Ilmus) oli Viljandimaal Helme kihelkonnas asunud rüütlimõis.

Ajalugu

Holdre loss avab end külastajatele lisaks kultuuriväärtuse imetlemiseks ka rohkemate üllatuste jaoks.

Klaverimuuseum



Küsimuste ja pakkumiste puhul saab võtta ühendust info@holdreloss.ee


Kontakt



Holdre lossi ja rahvuslikku klaverimuuseumi on toetanud: 


Vaata kaarti
Vajuta "Näita kaarti", et nõustuda Google'i privaatsuspoliitikaga ning näha kaarti.