Üks tähelepanuväärsemaid juugendi ja 20. sajandi alguse mõisaarhitektuuri näiteid Eestis.
-



Holdre Loss ja Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum on avatud:

Teisipäevast laupäevani kell 11 - 18

Pühapäeviti kell 11 - 16



Eelneval kokkuleppel on võimalik külastada 
Eesti Rahvuslikku Klaverimuuseumi väljaspool tööaega.

Helista või kirjuta ning lepime sobiva aja kokku.

Muuseumipilet 9€
Grupipilet (alates 15st liikmest) 8€
Sooduspilet õpilastele ja pensionäridele 7€
Perepilet 19€ 

Giidituur Annega ja muusikaline giidituur Alo Põldmäe juhendamisel
toimuvad eelneva kokkuleppega. Giidituurid on lisatasu eest.
Kirjuta meile info@holdreloss.ee või helista +372 57401640 ning lepime sobiva aja kokku.


Tulevane sündmus Holdre Lossis:


18. juuli kell 18
Havryil Sydoryk ja Uku Gross



Havryil Sydoryk on 16-aastane Ukraina päritolu helilooja ja multiinstrumentalist. Lisaks klaverile mängib ta viiulit ja klavessiini ning on aktiivselt esindatud varajase muusika esitamises – see on loomulik jätk baroki mõjutustele, mis läbivad kõike tema loomingut. Havryil on komponeerinud kaheksa-aastasest saati, algselt klaverile ja viimastel aastatel üha enam kammeransamblitele. Sõprus saksofonist Uku Grossiga avas talle uue tee: ta hakkas kirjutama saksofonile ja sellest ajast alates on pill saanud tema loomingu oluline osa. Ta on komponeerinud mitu kontserti plokkflöödile ja saksofonile kammerorkestriga, teoseid, mis ammutavad inspiratsiooni baroki vormidest, kõlades samas selgelt kaasaegsel häälel. See pinge – vana ja uue vahel – on tema muusikalise mõtlemise keskmes. J. S. Bach jääb tema kõige püsivamaks tugipunktiks, mõjutajaks, mis on püsinud muutumatuna isegi siis, kui tema kompositsioonipaleti on laienenud. 2025. aastal võitis Havryil esikoha ETV noorte esinejate konkursil Klassikatähed, mis on pannud aluse paljudele silmapaistvatele Eesti muusikukarjääridele.

Uku Gross (sündinud 14. juunil 2008) on noor eesti saksofonist, kelle muusikutee sai alguse 2015. aastal Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakoolis plokkflöödi erialal. Aasta hiljem alustas ta saksofoniõpinguid õpetaja Krista Joonase juhendamisel. Aastatel 2020–2023 täiendas ta end Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Noorteakadeemias professor Olavi Kasemaa juures ning alates 2024/2025. õppeaastast õpib ta Sibeliuse Noorteakadeemias Helsingis, juhendajaks Joonatan Rautiola.
Uku on pälvinud tunnustust nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Ta on mitmekordne vabariikliku konkursi „Parim noor instrumentalist“ ja „Tallinna talendi“ laureaat ning saavutanud esikohti rahvusvahelistel konkurssidel Andorras, Lübeckis ja Pariisis, kus talle omistati ka Yanagisawa eripreemia.
Ta on end täiendanud mitmetel meistrikursustel ja suveakadeemiates Prantsusmaal ja Itaalias ning saanud väärtuslikku juhendust paljudelt tuntud saksofonistidelt, sealhulgas Claude Delangle’ilt, Arno Bornkampilt ja Vincent Davidilt.
Uku on üles astunud ka rahvusvahelistel lavadel – 2023. aastal esines ta XIX Rahvusvahelisel Saksofonikongressil Gran Canarial ning 2025. aastal Washingtonis toimunud Saksofoni Sümpoosionil. Tema mängu iseloomustab sügav muusikaline väljendus, tehniline täpsus ja siiras pühendumus saksofoni kunstile.

Kavas:

Bach, Waignein, Yoshimatsu, Sydoryk


8.-9.august
Holdre II Rahvusvaheline kammermuusika festival


8-9.augustil saab teoks II rahvusvaheline kammermuusika festival "HOLDRE MÄNDIDE ALL"
Holdre lossis, Eesti Rahvuslikus Klaverimuuseumis.
Selle aasta festival on pühendatud heliloojatele. Kui 1. aasta festivalipeasündmus oli Alo Põldmäe 80.sünnipäeva galakontsert, siis tänavu on kõik kontserdid autoritunnid, suurem osa neist ka heliloojate enda loomingu esituses. Avapäeval on keskmes prantsuse heloojad - peanistid Andy Emler ja Roberto Negro.
Esimene neist vaatab oma pilgu läbi Mauris Raveli helimaastikku („Minu Ravel“-My own Ravel) ja teine uurib läbi improvisatsioonide meie Arvo Pärdi muusikat. Maiuspalaks on ka nende kahe meheimprovisatsioonid kahel klaveril. Maailma esiettekandena tuleb esitusele A.Emleri teos triole "Ensemble Auftakt".
Klaverimuusikale vahelduseks musitseerivad Meelis Vind ja Peeter Malkov loomulikult oma muusikat esitades. Festivali teine päev on Läti ja Eesti muusika koospäralt. Esmalt mängib akustilistel ja elektroonilistelklahvpillidel lõunanaabrite armastatud (universaal) muusik Ugis Praulinś. Päeva lõpetab Ardo Ran Varrese autoritund, kus esinevad paljud meie tuntud muusikud. Ka siin tuleb esiettekandele vähemalt üks uudisteos.
Holdre loss on ideaalne kammermuusika saal, kus seni esinenud paljud tippmuusikud Eestist, Lätist, Leedust, Rumeeniast, Soomest, Ukrainast, Saksamaalt jm.
Imeline aura meelitab kaugele Eestimaa lõunanurka alati palju kuulajaid, ehk ka seekord!


Fotol Alo Põldmäe ja  Elmars Semovics

Septembris käis meil külas Läti rahvuslik kirjandus- ja muusikamuuseum.

Lätis oma klaverimuuseumi pole, küll aga sai äsja valmis mahukas ülevaade Lätis valmistatud pillidest. Neid on kaante vahel muljetavaldav hulk. Klavereid on mõlemal pool piiri tehtud käsitsi ja vabrikus toodetud – Riia nime kandvaid pianiinosid mängitakse veel praegugi ka Eesti kodudes. Vähesed teavad, et Riga pianiino autor on Eesti
pillimeister Ernst Hiis.
Mahuka raamatuga saab tutvuda külastades Eesti Rahvuslikku Klaverimuuseumit Holdre Lossis.





Holdre Lossi Külastuskeskuse ja Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi
püsinäitus
  "Eesti Klaver 

19.mail kuulutati Haapsalu kultuurikeskuses Eesti Kultuuri Koja aastakonverentsil
 "Muutunud kogukondlikud kultuurimaastikud" välja Kultuuri Tegu 2022 auhinnad.
Kultuuri Teo auhinda antakse välja 2014. aastast, et märgata ja tunnustada Eesti ühiskonnas tegutsevaid inimesi, kelle ettevõtmised on inspireerivad ja avalikku tähelepanu väärivad.

Kultuuri Tegu 2022 peaauhinna pälvisid Alo Põldmäe ja Vahur Kivistik Holdre Lossi klaverimuuseumis avatud püsinäituse "Eesti klaver" eest.
Vasakult: Egge Kulbok-Lattik, Alo Põldmäe, Vahur Kivistik. Autor: Pille-Riin Pihlak

https://kultuur.err.ee/1608986192/kultuuri-tegu-2022-peaauhinna-palvis-klaverimuuseumi-pusinaitus
https://kultuurikoda.eu/kultuuri-tegu-2022-2/






Eesti rahvuslik klaverimuuseum sai Saaremaa vallalt erilise annetuse –
1950. aastal meister Ernst Hiisi tehtud kontserdiklaveri nr 2.

Aastad on enam kui 70 aastat tagasi Eestis ehitatud klaverile oma jälje jätnud ja selle heli vajaks natuke ravi.
Aga selle klaveri ajalugu on siiski muljetavaldav.

"Ernst Hiis oli selline fenomenaalne mees, et ta tegi selliseid klavereid valmis kaks tükki. Esimese klaveri 1949. aastal sai endale Eesti Raadiokomitee ja teise klaveri ta ehitas juba 1950. aastal Estonia teatri jaoks. Ja 1970. aastal Estonia teater korraldas oksjoni ja oksjoni korras sai see klaver Vene piirivalve toel Vilsandi saarele viidud. Ja siis toodi see klaver suure Saaremaa valla ajal juba Saaremaale tagasi," selgitas Saaremaa valla Mustjala teenuskeskuse juht Kalle Kolter.

Heli see klaver teeb, aga mitte päris sellist, et sellega oleks saanud tänavusel Mustjala muusikafestivalil kontserdi anda. Mustjala muusikafestival saab peetud Irina Zahharenkova töökorras pilliga.
Eesti klaver nr 2 aga võttis Saaremaalt tee hoopis Lõuna-Eestisse. "See pill on ikkagi nr 2 , mida Ernst Hiis omal ajal tegi ja sellel on tohutu väärtus. Ma arvan, et klaverimuuseumis ta saab kindlasti väärilise koha," sõnas Kolter.

Klaver jõudis Läti piiri äärde Holdresse Eesti Rahvuslikku Klaverimuuseumisse.

Klaverihäälestaja Heiki Partsi ainulaadne robot vedas rariteetse pilli hellalt vana mõisahoone saali, teiste, rohkem kui 30 kuulsa klaveri sekka ja pani hellalt põrandale. Ega paljud polnudki varem näinud, et oma 600 kilogrammi kaaluvat instrumenti saab ühest kohast teise toimetada ka selga väänamata ja põlvi kulutamata.

Pillil on meister Ernst Hiisi Eesti Vabariigi aegne nimi – Ihse. Mõned toona Eesti ajalgi tehtud Hiisi pillid on muuseumis juba olemas, nii et nüüd on kogu Estonia klaveri tegemiseni viinud eellugu Holdres vaadata, kuulata ja ka mängida.

"See kõlalaua kuusk on väga hoolikalt valitud. Sellist tavatootmises isegi ei kasutatud," ütles Parts klaveri kohta.

Pianist Irina Zahharenkova on lubanud rariteetsel pillil pühapäevasel kontserdil vähemalt ühe loo mängida. Ja kui kunagi ka klaveri keeled ja häälestuskruvid ära vahetada, on kõik jälle nii nagu vanadel aegadel, mil Estonia teatri tipud selle pilli saatel oma aariaid harjutasid.


18.06 kell 19.00 toimunud kontserdil mängis Irina Zahharenkova  suurejoonelise avaloo Ernst Hiisi kontsert-tiibklaveril.
Klaveri kõla on imeline!





Tõnis Mägi autorikontsert "Jäljed"

Muusikalisi jälgi kontserdi- ja teatri lavadelt.
Pileteid saab soetada kirjutades info@holdreloss.ee


Avamise päeva tähistamine Holdre lossis 

21. juuli 2022



Valgamaal asuvas Holdre lossis saab imetleda Holdre Lossi Külastuskeskuse ja Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi klaverite püsiekspositsiooni, kus on ligi 30 eesti meistrite valmistatud või Eesti kultuurilukku kuuluvat klaverit.
– Lõuna-Eesti Postimees, 21. juuli 2022


Meie sotsiaalmeedia


Holdre lossi ja klaverimuuseumi tegemistel saab nüüd hoida silma peal ka Facebookis.

Uuri lähemalt
www.facebook.com/holdremanor

Holdre mõis (Hollershof, varem Morsel Ilmus) oli Viljandimaal Helme kihelkonnas asunud rüütlimõis.

Ajalugu

Holdre loss avab end külastajatele lisaks kultuuriväärtuse imetlemiseks ka rohkemate üllatuste jaoks.

Klaverimuuseum



Küsimuste ja pakkumiste puhul saab võtta ühendust info@holdreloss.ee


Kontakt



Holdre lossi ja rahvuslikku klaverimuuseumi on toetanud: 


Vaata kaarti
Vajuta "Näita kaarti", et nõustuda Google'i privaatsuspoliitikaga ning näha kaarti.