Üks tähelepanuväärsemaid juugendi ja 20. sajandi alguse mõisaarhitektuuri näiteid Eestis.
- Kultuurimälestiste register

Holdre Loss ja Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum on avatud:

Pühapäeviti kell 12-16

Suveajal (alates 2.mai):

T-L 11-18
P 11-16

Eelneval kokkuleppel on võimalik külastada
Eesti Rahvuslikku Klaverimuuseumi väljaspool tööaega.

Helista või kirjuta ning lepime sobiva aja kokku.

Muuseumipilet 9€
Grupipilet (alates 15st liikmest) 8€
Sooduspilet õpilastele ja pensionäridele 7€
Perepilet 19€

Giidituur Annega ja muusikaline giidituur Alo Põldmäe juhendamisel
toimuvad eelneva kokkuleppega. Giidituurid lisatasu eest.
Kirjuta meile info@holdreloss.ee või helista +372 57401640 ning lepime sobiva aja kokku.

Tulevane sündmus Holdre Lossis:

Olivier Messiaen "Kvartett aegade lõpust”(„Quatuor pour la fin tu temps“)

Olivier Eugène Prosper Charles Messiaen
oli prantsuse helilooja, organist ja ornitoloog. Ta oli üks 20. sajandi tähtsamaid heliloojaid.
Ta reisis palju ning tema muusika on saanud mõjutusi eri paikadest. Oma sõnul tajus ta erinevaid muusikalisi akorde värvustena (sünesteesia) ning nende värvuste kombinatsioonid olid tema komponeerimisprotsessis tähtsal kohal. Ta eksperimenteeris mitmesuguste tehnikatega ning tema loomingus võib leida eksootilisi mõjutusi, näiteks Indoneesia gamelan-muusikast. Ta oli üks esimesi heliloojaid, kes kasutas orkestrimuusikas elektroonilist klahvpilli.
Messiaen vaimustus linnulaulust ning uskus linde olevat suurepäraseimad muusikud. Ta pidas ennast sama palju ornitoloogiks kui heliloojaks. Ta kirjutas linnulaulu noodikirjas üles ning lisas seda oma muusikasse.

7.veebruaril esitavad teost:
Triin Ruubel Lilleberg- viiul
Kärt Ruubel- klaver
Meelis Vind- klarnet
Eric- Maria Couturier- tšello

Pileteid kontserdile:
https://www.piletilevi.ee/piletid/GQJFLYX26P/olivier-messiaen-kvartett-aegade-lopust-quatuor-pour-la-fin-tu-temps?sp=g7

Fotol Alo Põldmäe ja Elmars Semovics

Septembris käis meil külas Läti rahvuslik kirjandus- ja muusikamuuseum.

Lätis oma klaverimuuseumi pole, küll aga sai äsja valmis mahukas ülevaade Lätis valmistatud pillidest. Neid on kaante vahel muljetavaldav hulk. Klavereid on mõlemal pool piiri tehtud käsitsi ja vabrikus toodetud – Riia nime kandvaid pianiinosid mängitakse veel praegugi ka Eesti kodudes. Vähesed teavad, et Riga pianiino autor on Eesti

pillimeister Ernst Hiis.

Mahuka raamatuga saab tutvuda külastades Eesti Rahvuslikku Klaverimuuseumit Holdre Lossis.

Holdre Lossi Külastuskeskuse ja Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi
püsinäitus
"Eesti Klaver"

19.mail kuulutati Haapsalu kultuurikeskuses Eesti Kultuuri Koja aastakonverentsil
"Muutunud kogukondlikud kultuurimaastikud" välja Kultuuri Tegu 2022 auhinnad.
Kultuuri Teo auhinda antakse välja 2014. aastast, et märgata ja tunnustada Eesti ühiskonnas tegutsevaid inimesi, kelle ettevõtmised on inspireerivad ja avalikku tähelepanu väärivad.

Kultuuri Tegu 2022 peaauhinna pälvisid Alo Põldmäe ja Vahur Kivistik Holdre Lossi klaverimuuseumis avatud püsinäituse "Eesti klaver" eest.

Vasakult: Egge Kulbok-Lattik, Alo Põldmäe, Vahur Kivistik. Autor: Pille-Riin Pihlak

https://kultuur.err.ee/1608986192/kultuuri-tegu-2022-peaauhinna-palvis-klaverimuuseumi-pusinaitus
https://kultuurikoda.eu/kultuuri-tegu-2022-2/

Eesti rahvuslik klaverimuuseum sai Saaremaa vallalt erilise annetuse –
1950. aastal meister Ernst Hiisi tehtud kontserdiklaveri nr 2.

Aastad on enam kui 70 aastat tagasi Eestis ehitatud klaverile oma jälje jätnud ja selle heli vajaks natuke ravi.
Aga selle klaveri ajalugu on siiski muljetavaldav.

"Ernst Hiis oli selline fenomenaalne mees, et ta tegi selliseid klavereid valmis kaks tükki. Esimese klaveri 1949. aastal sai endale Eesti Raadiokomitee ja teise klaveri ta ehitas juba 1950. aastal Estonia teatri jaoks. Ja 1970. aastal Estonia teater korraldas oksjoni ja oksjoni korras sai see klaver Vene piirivalve toel Vilsandi saarele viidud. Ja siis toodi see klaver suure Saaremaa valla ajal juba Saaremaale tagasi," selgitas Saaremaa valla Mustjala teenuskeskuse juht Kalle Kolter.

Heli see klaver teeb, aga mitte päris sellist, et sellega oleks saanud tänavusel Mustjala muusikafestivalil kontserdi anda. Mustjala muusikafestival saab peetud Irina Zahharenkova töökorras pilliga.
Eesti klaver nr 2 aga võttis Saaremaalt tee hoopis Lõuna-Eestisse. "See pill on ikkagi nr 2 , mida Ernst Hiis omal ajal tegi ja sellel on tohutu väärtus. Ma arvan, et klaverimuuseumis ta saab kindlasti väärilise koha," sõnas Kolter.

Klaver jõudis Läti piiri äärde Holdresse Eesti Rahvuslikku Klaverimuuseumisse.

Klaverihäälestaja Heiki Partsi ainulaadne robot vedas rariteetse pilli hellalt vana mõisahoone saali, teiste, rohkem kui 30 kuulsa klaveri sekka ja pani hellalt põrandale. Ega paljud polnudki varem näinud, et oma 600 kilogrammi kaaluvat instrumenti saab ühest kohast teise toimetada ka selga väänamata ja põlvi kulutamata.

Pillil on meister Ernst Hiisi Eesti Vabariigi aegne nimi – Ihse. Mõned toona Eesti ajalgi tehtud Hiisi pillid on muuseumis juba olemas, nii et nüüd on kogu Estonia klaveri tegemiseni viinud eellugu Holdres vaadata, kuulata ja ka mängida.

"See kõlalaua kuusk on väga hoolikalt valitud. Sellist tavatootmises isegi ei kasutatud," ütles Parts klaveri kohta.

Pianist Irina Zahharenkova on lubanud rariteetsel pillil pühapäevasel kontserdil vähemalt ühe loo mängida. Ja kui kunagi ka klaveri keeled ja häälestuskruvid ära vahetada, on kõik jälle nii nagu vanadel aegadel, mil Estonia teatri tipud selle pilli saatel oma aariaid harjutasid.

18.06 kell 19.00 toimunud kontserdil mängis Irina Zahharenkova suurejoonelise avaloo Ernst Hiisi kontsert-tiibklaveril.
Klaveri kõla on imeline!

Tõnis Mägi autorikontsert "Jäljed"

Muusikalisi jälgi kontserdi- ja teatri lavadelt.
Pileteid saab soetada kirjutades info@holdreloss.ee

Üritus on leitav ka Facebookis

Avamise päeva tähistamine Holdre lossis

21. juuli 2022

Valgamaal asuvas Holdre lossis saab imetleda Holdre Lossi Külastuskeskuse ja Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi klaverite püsiekspositsiooni, kus on ligi 30 eesti meistrite valmistatud või Eesti kultuurilukku kuuluvat klaverit.

– Lõuna-Eesti Postimees, 21. juuli 2022